Õigeaegne ja regulaarne hooldus tagavad Teie auto tõrgeteta kasutuse ja ka pikema eluea. Sageli arvatakse, et hooldamine tähendab pelgalt õlivahetust, kuid nii see kindlasti pole!
Autotootjad on sõltuvalt mudelitest ja nende kasutuse eripäradest loonud kindlad kavad, tagamaks erinevate sõlmede ja agregaatide tõrgeteta töö kogu sõiduki ekspluatatsiooni vältel. Uuemate sõidukite hooldusvälbad muutuvad järjest pikemaks ja ulatuvad sõiduautodel 30 000 – 50 000 kilomeetrini. Eesti kliima eripära (temperatuuride sage kõikumine) ja sagedased lühikesed sõidud nõuavad siiski veidi teistsugust lähenemist.
Soovitame mootoriõli ja filtri vahetamist iga 10 000 – 15 000 kilomeetri järel, samuti mootori õhufiltri ja salongi õhufiltri vahetust.
Sama soovitame ka kütusefiltri puhul diiselmootoritel. Süüteküünalde vahetusvälp bensiinimootoril oleks 30 000 – 45 000 km lähtudes autotootja soovitustest. Diiselmootori eelsüüteküünlad vajaksid kontrolli enne külma kasutusperioodi algust, et vältida käivitustõrkeid madalatel temperatuuridel.
Automaatkäigukasti õlivahetus tuleks läbi viia (uuemad topeltsiduriga DSG, Tiptronic jne.) iga 60 000 km järel , sama kehtib vanemat tüüpi hüdrotrafoga käigukastide kohta.
Manuaalkäigukast ja eraldi asuv nt. tagadiferentsiaal võiks uue õli saada iga 90 000 km läbimisel.
Jahutusvedelik, pidurivedelik ja hüdraulikaõlid (roolivõimendi ja mõningatel markidel ka vedrustuses) tuleks vahetada iga 2 aasta tagant, vajadusel ka sagedamini.
Tähtis oleks omada infot mootori hammasrihma (või ka mootoriketi) vahetuse kohta. Seda eriti, siis kui olete sõiduki alles soetanud ja see on näiteks imporditud, omamata endaga kaasas hooldusajalugu või sissekandeid elektroonilisse hooldusraamatusse margiesinduses. Ka tasuks hammasrihma pikemasse, tootja poolt soovitatud välpa, suhtuda pigem ettevaatlikult ja vahetada see pisut varem.
Tähtis on seejuures ka ajafaktor, sageli ei sõideta ette antud 120 000 -150 000 kilomeetrit täis ette antud aastatega, näiteks 4 aastaga, mistõttu tuleks rihmavahetus jällegi ette võtta varem.
Mootori külge kinnituvad abiseadmed, generaator, roolivõimendi pump, kliimaseadme kompressor, mõningatel juhtudel ka veepump, käituvad samuti rihmaga, mida tuleks hoolduse käigus kindlasti kontrollida, pöörates tähelepanu rullikute ja pinguti seisukorrale. See välistab olukorra, kus mootor ootamatult seiskub, kuna akus on vool otsa saanud või jahutusvedeliku temperatuur „punasesse“ tõusnud.
Kui Teie auto liikleb sagedamini linnas kui maanteel, tuleks tähelepanu pöörata ka pidurite (eriti tagumiste) seisukorrale. Pidurisadulate ja klotside kinnijäämine vähendab pidurite efektiivsust ja ohuolukordades võivad vaatevälja ilmuvad objektid hakata lähenema Teile mitte sobiva kiirusega. Samuti võivad ebaühtlaselt kuluda pidurikettad ja kaasneda kõrvalised, kaasliiklejate soovimatut tähelepanu põhjustavad helid.
Kui auto tõstukil ja vana mootoriõli jooksma lastud, on õige aeg vaadata üle veermik. Rooliotsad ja -vardad , õõtshoovad, nende puksid, kuulliigendid ja kaitsekummid, stabilisaatorite tugivardad, samuti vedrud ja amortisaatorid. Korrodeerunud piduri- ja kütusetorustik on ohtlik!
Lisaks kontrollida tuled, vahetada läbipõlenud lambid, reguleerida esilaternate valgusvihk ja vajaduse korral poleerida tuhmunud esilaternate klaasid.
Lõpetuseks teeb töökoja meister lühikese proovisõidu, mille järel täidetakse lahter hooldusraamatus või tähendatakse elektrooniliselt üles järgmise hoolduse aeg ja soovitav kilometraaz selle läbiviimiseks.
